HALJASSAARE
HALJASSAARE Eesti Suomeksi in English по-русски
AVALEHT
PUUKOOL
HINNAKIRI
TEENUSED
ALBUM
MÜÜGIKOHT
HEA TEADA
Aiapidaja tegemised aias
Muld
Mulla lupjamine
Kahjurid, haigused, kasvuhäired
Roosi kahjurid
OSTUKORV
KONTAKTID

„Vilgo Lilled“ TAIMEAED
Tallinnas, Kadaka tee 62.
Vaata kaarti...


Avatud:
E – R 08.00 - 18.00
L      Kokkuleppel
Info 56 491 442

Teostame raietöid
Loe edasi...

Kohapeal kasvavate puude ümberpookimine
Loe edasi...

Aiapidaja tegemised Loe edasi...

Pereõunapuud
Kolme sordiga pereõunapuu 48.- EUR. Vali ise sordid.
Loe edasi...

Kinkekaart koju kätte
Kinkekaarti saad tellida ka iterneti kaudu või saata otse sõbrale.
Loe edasi...


ROOSI KAHJURID.

Rooside ilu on hingemattev. Selle ilu võivad ära rikkuda kahjurid, kes märkamatult oskavad roosiaia mulje muuta kurvaks ja mitte nauditavaks.

Putukkahjurid ei suuda roosipõõsast tervikuna hävitada, kuid närivad nii lehed kui ka õied augulikuks, rikkudes kogu aia üldpilti. Putukatel on ka loodislikke vaenlasi, aga nendele ei saa lootma jääda, tuleb kasutada ka mürkpreparaate. Mürkide kasutamisel tuleb jälgida ohutusnõudeid. Allesjäätav taara anda ohtlike jäätmete kogumispunkti ja hoolikalt jälgida, et lapsed ja koduloomad ei pääseks neile ligi. Hea kui mürgid on eraldi suletavas kapis.

Lehetäi on kõige enam levinud rooside putukkahjur. Tõsise kahjustuse korral rikuvad lehetäid kiiresti õiesaagi. Lehetäid on silmaga nähtavad kollakasrohelised putukad. Nad esinevad tavaliselt massiliselt ja paljunevad kiiresti õiepungadel ja noortel õrnadel võrsetel, kust imevad mahla ning põhjustavad nenede moondumist.

Tõrjeks on parim viis pritsida regulaarselt kontaktmürgiga , mis tapab kahjurid kohe. Kuid kui lehetäid tulevad tagasi roosile, peab uuesti pritsima. Paljud nüüdisaegsed insektsiidid tapavad ainult kahjulikke putukaid ja jätavad lehetäide looduslikud vaenlased, lepatriinud, puutmata. Vähem keskkonnaohtlik, kuid kahjuks vähem efektiivne on pritsime rohelise seebiga.

Mõnikord võib kevadel ja kasvuajal märgata roosidel rullikeeratud lehelabasid, mis ripuvad allapoole. Lehelabad on sissepoole rulli keeratud. See on roosi lehevaablase kahjustus. Kahjustus esineb kevadel ja suvel, jättes mulje, et lehed on rullunud kuumuse tõttu. Vaablane imeb rakumahla leherootsu kõrvalt, mis kutsub esile lehe rullumise ümber leherootsu. Imenud leherakud taimemahlast tühjaks, peidab vaablane rulli sisse lehelaba alumisele küljele hulga mune. Munadest koordunud vastsed toituvad lehest ja on kaitstud vaenlase eest leherulliga. Täiskasvanud röövikud kukuvad maapinnale, kus nad mullas nukkuvad ja talvituvad. Rullunud lehe seest leiad alati vaablase vastsed.

Selle kahjuri vastu on raske võidelda, sest nad on rullikeerdunud lehes ja neile ei pääse pritsimisega ligi. Parim tõrjeviis on korjata kahjustunud lehed ära ja põletada. Taime tervis selle kahjuri läbi oluliselt ei kannata. Ennetavaks võiks olla mais noorte võrsete pritsimne Fastaci või Decisega.

Punane kedriklest on tavamürkidega kohanenud , vaevumärgatav, lehe all elutsev kahjur. Armastab sooja ning umset õhku ja kujutab endast ohtu eelkõige kasvuhoones. Lesta esinemise kahtlusel tuleks kasutada luupi ja näete võrgendis liikuvaid tillukesi ämbliku moodi lesti. Kahjustus algab alumistest lehtedest, mis muutuvad pealt pruunpunkakas. Tema olemasolu reedab võrgustik lehtede vahel ja kahvatud ja lõdvad lehed. Värvi vahetades lehed varisevad. Lest levib kiiresti põua ja soojaga ning pidurdub vihmaga. Lihtsaim tõrje on alumiste lehtede aamaldamine ja pritsimine mürkidega alt üles suunatud pihustitega.

Nälkjad ja nälkja vastsed on varjatud eluviisiga. Nad kasutavad roosilehe alumise või ülemise pinna kihi omale söögiks, tekitades läbipaistvaid laike. Nad hävitavad ühe lehe täielikult, enne kui siirduvad järmisele. Ainuke edukas tõrjeviis on pritsimine.

Harilik vahustaja või käosülglane tekitab ümber punga või lehe vahutaolise kattekihi, milles peitub sülglase vastne. Täiskasvanud putukas hüppab roosil ringi, toitudes noorte võrsete ja pungade mahklast. Ta ei tee üldiselt suurt kahju, aga mõni pung võib närtsida. Ka ei esine teda peaaegu kunagi suurel arvul. Parim tõrjemoodus on enne kahjuri täiskasvanuks saamist süljevaht kastmisvoolikuga ära uhtuda.

Lehemähkuri röövikud ronivad roosi varsi mööda üles ja toituvad suure mõnuga lehtedest . Sageli tegutsevad nad juba üsna varsti pärast liblika munemist lehe alaküljel, aga kuna ta kogu aeg ei lendle, jäävad röövikud märkamata seni, kuni lehtedesse tekivad suured augud. Märgates röövikuid, korjata nad ära ja hävitada. Kui neid on juba liiga palju, tuleks roosid mürgitada ja jälgida, et lehe mõlemad küljed märguksid.

Peale roosi kahjurite on aga ka roosi haigusi. Roosihaigusi ja kahjureid on kerge ära hoida profülaktilise hoolusega. Roosi armastajatel võiks olla kodus karbike roosimürkidega, et koheselt reageerida kahjustusele. Komplektis võiksid olla Decis, Topaas ja Fastac. Lehestiku seenhaiguste tõrjeks on sobiv pritsida esimeste õite avanemise aejal Topaasiga. Kahjurite ennetav tõrje tuleks teaha kui kevadised võrsed on 5- 10cm pikad Fastaci või Decisega. Kui sa ei ole kindel kas tegu on kahjuri või haigusega küsi kindlasti nõu - võta meiega ühendust.



_
Päevaliiliad
Päevaliiliad
Perepuu tellimine

Saare torvaaugu aiand

Vilgo Lilled OÜ | Kadaka tee 62, Tallinn 10619 | e - kiri : info@haljassaare.ee
Telefon 53 427 719