KAHJURID ja HAIGUSED ning KASVUHÄIRED

• Kahjurid
• Haigused
• Kasvuhäired

Taimede normaalset kasvu ja arengut pärsivad harilikult kahjurid ja haigused, toitainete puudus mullas või ilmastikust tingitud kasvuseisakud. Lihtsaim viis nende probleemidega toimetulekuks on püüda neid ennetada, mis seisneb elujõuliste taimede valikus, neile sobivate kasvukohtade leidmises, õiges mullaharimises ning kahjurite looduslikele vaenlastele sobivate elutingimuste loomises.
Noored ja elujõulised, veel õidepuhkemata taimed juurduvad ja kohanevad uue elukohaga paremini.
Sobiva istutusskeemi valik soodustab õhu liikumist taimede vahel ning pärsib haiguste lööbimist. Külviaja valikuga saab vältida aegu, mil antud taimele ohtlikud kahjurid on kõige aktiivsemad. Samuti saab kahjurite massilist esinemist vähendada vahekultuuride kasvatamisega.
Nii on teretulnud aias lepatriinud, sirelased ja kiilassilmad ning nende vastsed, kes söövad lehetäisid; jooksiklased, kes on tigude vaenlased; sajajalgsed, rohu-ja kärnkonnad, vaskussid, sisalikud ja siilid, kes söövad igasuguseid kahjureid.

Kahjurid

Kahjurid on elusolendid, kes mõjutavad taimi aednikule sobimatul viisil.

Nälkjad ja teod söövad enamikke taimi peale puude ja põõsaste. Eriti ohustatud on seemikud, rohttaimed ja ronitaimed. nad söövad taimede lehti, aga ka taimesibulaid ja –mugulaid. Tekitatud kahju on sagedasem tundlikel taimedel nagu hostad. Need taimed vajavad kaitset tõrjevahendite või bioloogilise kontrolli abil.

Lehetäidel on piiratud hulk peremeesorganisme, erinevaid lehetäisid on nii palju, et üks või teine liik ründab mingil hetkel enamikku taimi. Lehetäid, kilptäid ja lutikad omastavad toitaineid, imedes taimemahla läbi oma peenikeste õõnsate suiste. Et toitumine oleks kergem, süstivad nad taimedesse taimekasvu reguleerivaid aineid ja indutseerivad lehtedel, millel nad elavad, tugevat väärastumist. Nende õõnsad suised kannavad edasi ka viiruseid.

Kärsakad toituvad lehtedest, peamiselt rohttaimedest ja põõsastest, näkitsedes vaid lehtede servi, kuna nende suised ei ole sobilikud lehtedesse auke tegema. Nende munad, mida silmaga ei näe, arenevad juurtest toituvateks vakladeks. Vaglad on noored ja haavatavad, aga tekitavad palju kahju suve lõpus ja sügise alul.

Röövikud. Paljude liblikaliikide röövikud toituvad aiataimede lehtedel ja õiepungadel. Kahjustusteks on enamasti augud lehtedes või lausa lehtedest ilma jäämine.

Loe veel:

• Roosi kahjurid

Haigused

Haigusi põhjustavad seened, bakterid ja viirused ning nad kõik on palja silmaga märkamatud. Sageli tuntakse haigusi nende sümtomite järgi.

Seenhaigusi põhjustavad seened levivad taimelt taimele põhiliselt eostega, mida levitavad tuul, vihm ja kontakt mullaga. Enamik haigustekitajaid seeni võivad tegutseda nii elusatel kui surnud taimedel, mistõttu võivad viimased olla nakkusallikaks. Vaid vähesed, nagu rooste ja jahukasteseened, saavad tegutseda vaid elaval taimel. Osa seenhaiguste tekitajatest, nagu kapsanuutrit ja sibula valgemädaniku põhjustajad, võivad püsida ka mullas.
Seenhiguste tunnusteks on taimekudede kärbumine (laigud), nende ebaloomulik vohamine (kapsanuuter), värvuse muutumine hõbedaseks või kollakaks (hõbelehisus), turgori kadumine (närbumistõbi ja juuremädanik), märjad mädanikud (valgemädanik) või puuderjas ja vatitaoline kirme (hahkhallitus ja jahukastea).

Bakterhaiguseid tekitavad bakterid levivad mullas veega ning taimelt taimele tuule ja vihmaga ning sisenevad taime kahjustunud kudede kaudu. Bakterid ei põhjusta palju haigusi, kuid neid on raske tõrjuda.
Tunnusteks on märjad mädanikud, laiksused ning kudede vohamine.

Viirusnhaigused levivad taimelt taimele lehetäidega või aedniku käte ja kääridega.
Viirusnhaiguste tunnusteks on laigud või mosaiikne muster õitel ja lehtedel. Viirushaigusi on lihtne segi ajada toitainete puudusega, kuid viirushaigused esinevad vaid paaril taimel, toitainete puudus aga tervel peenral. Haiget taime pole võimalik ravida.

Kasvuhäired

Halb viljakandvus võib olla tingitud ebaõnnestunud tolmlemisest. See võib olla tingitud tolmeldavate putukate tööd seganud külmast ja tuulisest ilmast, õied hävitanud öökülmast või õietolmu vähesusest. Viljakandvust võivad vähendada ka veepuudus, kõrge temperatuur ning liigne väetamine ja lõikamine.

Enneaegne õitsemine on probleemiks köögiviljade juures, mis tuleb koristada enne õitsemist. Seda võivad põhjustada ebasobiv temperatuur, juurepalli vigastamine ümberistutamisel või veepuudus.

Moondunud kasvu võib põhjustada kultuurtaimele sattunud umbrohutõrjevahend. Kui taime kasv on juba moondunud, siis pole selle vastu abi. Moondunud kasvu võib põhjustada ka külm või kahjurite tegevus.

Taimetoitainete puudus. Selline kasvuhäire võib olla tingitud kindlate mineraalainete vähesusest mullas. Näiteks kaaliumipuudus põhjustab lehtede kiprumist ja pruunistumist ning raua või magneesiumi vähesus põhjustab lehelaba kolletumist roodude vahel. Tavaliselt kohtab puudushaigusi liivastel muldadel.