PUUHOOLDUS ja RAIETÖÖD

Haljassaarest saab tellida järgmiste tööde teostust:

• Hoolduslõikus
• Harvenduslõikus
• Tagasi- ehk noorenduslõikus
• Kärpimine
• Kujunduslõikus
• Vormilõikus
• Leinapuu lõikamine
• Heki pügamine
• Heki noorendamine
• Raie

Puud on linnakeskkonna rohelise osa tähtsaim komponent, kes vajab tähelepanu ja hoolt, et tagada ohutus ja esteetilisus.

Raietööd on Tallinnas määratletud “ Tallinna linna heakorraeeskirja” ja “Puu raie ja hoolduslõikusloa andmise tingimused ja kord” järgi. Kinnistu omanik on kohustatud hoidma korras põõsad ja puuoksad, mis kasvavad kinnistu piirist välja ning takistavad jalakäija või sõiduki liiklust ja varjavad liiklust reguleerivat tehnilist vahendit.

Tänava ääres kasvavatel puude oksad peavad algama puutüvest kõnnitee kohal vähemalt 2,5 m kõrgusel maapinnast, kergliiklusteel vähemalt 3 m ja sõidutee kohal 4,8 m maapinnast. Oksteta tüveosa ei tohi ületada poolt kogu puu kõrgusest. Võra peab olema ühtlane, oksad peavad olema vähemalt kolmandiku tüvest peenemad ja enamus oksi peab asetsema puu kõrguse alumise ⅔ osa piires.
Koheselt tuleb ära saagida kuivad ja murdumisohtliku puu harud ja oksad.

Puu hooldamine ja raie on soovitav jätta õppinud spetsialisti - arboristi ülesandeks.

Lõikamise aeg

Parim lõikamise aeg on varakevad (märtsi lõpp, aprilli algus) enne kasvu algust. Siis paranevad väiksed haavad kiiresti ja on hästi näha puude ning põõsaste oksade asetus ja tihedus.
Mahlajooksvaid puid lõigatakse pärast pungade puhkemist, mil mahlajooks on lõppenud.
Külmaõrnu puid ja põõsaid lõigatakse kevadel hiljem.
Kauniõielisi põõsaid lõigata pärast õitsemist ja enne uute õiepungade moodustumist. Kevadel õitsvaid põõsaid lõigata ja kärpida vahetult peale õitsemist, suve teisel poolel õitsejaid lõigata ja kärpida sügisel või varakevadel.
Põõsaid võib lõigata ka augustis, siis jõuavad väikesed lõikehaavad paraneda enne külmade tulekut.
Okaspuid on soovitav lõigata üldiselt puhkeolekus, kas sügisel või varakevadel.
Liiga pikaks kasvanud üksikuid oksi võib lõigata ka suvel.
Murdunud või kahjustatud oksad tuleb eemaldada kohe kui neid märgatakse. Haigete okste eemaldamisel haarata kindlasti kaasa umbes 2–3 cm tervet kude.

Hoolduslõikus

Hoolduslõikusega lõigatakse põõsastel välja vanad, kuivanud, haiged ja kängunud oksad ning vesi- ja juurevõsud.
Puudel eemaldatakse kuivanud, haiged, vale nurga all kasvanud, lähestikku paralleelselt kasvavad oksad, samuti võistlev latv, kui on tegu juhtoksalise puuga.

Harvenduslõikus

Harvenduslõikusega lõigatakse välja osa oksi, et parandada teiste arengut ja põõsa kuju. Mida valgusnõudlikum on põõsas, seda tugevamini võib teda harvendada. Välja võib lõigata kuni kolmandiku põõsast. Harvendamisel lõigatakse välja kõigepealt vanad oksad, seejärel nõrgad ja naaberoksade kasvamist takistavad oksad.
Harvendada tuleb vahel ka puude võra. Eriti oluline on see tugevalt tagasi lõigatud puul, mille uinuvatest pungadest on kasvanud palju noori võrseid.

Tagasi- ehk noorenduslõikus

Tagasilõikamiseks nimetatakse okste kärpimist mitmeaastase pikkuskasvu ulatuses ja seda tehakse tihedama võraga puu või hästi harunenud põõsa saamiseks.
Tagasi- ehk noorenduslõikusega lõigatakse kogu põõsas tagasi 10-20 sentimeetrini, et uutest tüvevõsudest kujundada uus põõsas. Okaspõõsaid, v.a jugapuu ja elupuu ei saa noorendada tagasilõikamisega.

Kärpimine

Kärpimine tähendab üheaastasest võrsest teatud osa eemaldamist, millega reguleeritakse oksa kasvutugevust ja –suunda.
Tugeva kärpimisega eemaldatakse kuni ¾ üheaastase võrse pikkusest, misjärel see tugevneb ja haruneb – võra tiheneb.
Keskmise kärpimisega eemaldatakse kuni ½ üheaastase võrse pikkusest, mis kutsub esile selle mõõduka harunemise.
Nõrgae kärpimisega eemaldatakse kuni ¼ üheaastase võrse pikkusest, mis soodustab võrse tugevamaks muutumist, kuid harunemist esile ei kutsu.

Kujunduslõikus

Kujunduslõikus on puude tüvede ja võra kujundamine. Tuleb saavutada selgelt eristuv tüvi ja tasakaalus olev võra.

Vormilõikus

Vormilõikusega antakse põõsale või põõsastele (hekk) soovitud kuju, lõigates tagasi sama aasta kasvud. Vormilõikuseks sobivad kõige paremini tihedate peente okstega väikeselehelised aeglasekasvulised varjutaluvad põõsad.
Puude vormilõikust alustatakse teisel aastal pärast võraokste väljavalimist. Kõiki oksi kärbitakse vastavalt šabloonile, juhtoksa väljavalimata. Lõikamist korratakse kuni moodustub soovitud suuruse ja kujuga võra.

Leinapuu lõikamine

Sobivaim aeg leinapuu lõikamiseks on varakevad enne lehtimist, kuid võib lõigata ka suve teisel poolel. Kõigepealt tuleb lõigata võrast välja haiged, vigastatud ja kuivanud oksad. Ära tuleb lõigata ka leinapuule mitteomased oksad nagu võras ülespoole suunduvad ja liiga pikaks kasvanud oksad ning tüvele ja juurekaelale kasvanud metsikud võrsed. Kui võra on kasvanud liiga tihedaks, tuleb seda harvendada, sest muidu ei saa alumised oksad valgust ja suureneb haigustele vastuvõtlikkus. Korraga tuleks lõigata vähe ja 2 -3 korda aasta jooksul. Võras peavad oksad jaotuma ühtlaselt, et võra ei jääks ühepoolseks.

Heki pügamine

Korrapärase heki kujundamine kohe pärast põõsaste istutamist. Hekk lõigatakse nööri järgi tasaseks, kärpides ⅓…⅔ viimase aasta juurdekasvust lühendades ka pikki külgoksi. Noort kasvuhoos hekki pügatakse 1 kord aastas kas varakevadel või suve lõpus lõigates ära ⅔ aastajuurdekasvust. Kui hekk on soovitud kõrgusega, siis pügatakse enamasti 1-3 korda aastas. Esimene kord pügatakse varakevadel, teine kord augustikuu alguses, jättes alles 1-2 cm viimase aasta juurdekasvust. Vajaduse korral võib hekki pügada ka veel juuni lõpus.
Igihaljaid põõsaid pügataks 1 kord aastas kas varakevadel või suve lõpus.
Kõrgeid lehtpuuhekke pügatakse 1 kord aastas ja seda varakevadel.
Okaspuuhekk tuleks üldiselt lasta kasvada peaaegu soovitud kõrguseni enne regulaarse pügamise alustamist. Okaspuuheki külgede pügamist alustada 3.-4. aastal pärast istutamist. Hekki pügada kas varakevadel või suve lõpus - sügise alguses kui võrsed on oma kasvu lõpetanud.
Elupuuheki taimedel tuleks pärast istutamist lõigata kõik ladvad 10-20 cm tagasi, sest see soodustab külgmiste okste kasvu ja istutatud taimed kasvavad omavahel kiiremini kokku. Heki tihendamiseks on soovitatav aasta pärast istutamist noori rohtseid oksatippe külgedelt nõrgalt kärpida, et soodustada okste harunemist. Järgnevatel aastatel tuleks heki pügamine ette võtta kevadel, kärpides külgedelt eelmise aasta oksi poole võrra tagasi. Kui hekk on saavutanud soovitud kõrguse ja tiheduse tuleb pügada nii, et aasta juurdekasvust jääks alles kuni 2 cm osa, millest järgmisel aastal kasvavad uued võrsed.
Hekke tuleks külgedelt pügada väikse kaldega, nii et alumine osa jääb laiemaks, siis saavad ka alumised oksad päikesevalgust.
Samuti vajavad hoolt vabakujulised hekid. Hooldamata hekk metsistub ja ei õitse enam piisavalt rikkalikult. Ära lõigata tuleb äraõitsenud õisikud ja vanad oksad, see ergutab taimi paremini kasvama ja õitsema.

Heki noorendamine

Heitlehiseid hekke võib uuendada tugeva tagasilõikusega. Seda tehakse kahes jaos. Esimesel aastal lõigatakse üks pool 20 cm peale maha ja kujundakse seda nagu noort vastistutatud hekki. Järgmine aasta lõigatakse maha heki teine külg. Uuendada võib pöögi, tamme, tuhk-, lääts- ja viirpuu, lumemarja, ungari sireli, põisenela, magesõstra ja ligustri hekke.
Noorendada ei saa kuusehekki, sest kuusk ei suuda uusi võrseid kasvatada tüvest, noorendada võib aga elupuu ja jugapuu hekki. Okaspuu hekid taastuvad suurest tagasilõikusest palju halvemini kui heitlehised hekid.

Raie

Kui on tekkinud vajadus vabaneda puust, selle harudest võ okstest mis kujutavad endast ohtu inimestele või varale, on kuivanud või jäävad ette kõnniteel või sõiduteel liiklejale või planeeritud ehitusele, siis tuleks raie jätta väljaõppinud puudehooldajate ehk arboristidele. Kohapeale tulnud spetsialist hindab puu langetamise võimalusi ja ohtlikust ning ligipääsetavust puule.
Puid on võimalik langetada
- maapinnalt saagides, suunates puu kukkumist ohutusse kohta
- korvtõstukilt oksi eemaldades või puud jupikaupa tükeldades
- erivarustusega puu otsa ronides ja puu jupphaaval langetamine, lastes puu tüve osad ja oksad nööridega maapinnale.
Puude ja puuokste langetamisel tuleb ette määrata nende kukkumiskoht ja vajadusel see vabastada.
Raietöö liinide läheduses tuleb kooskõlastada liinide valdajaga.
Sõidutee ääres raietöid teostades tuleb vajadusel taotleda tee sulgemist ja organiseerida jalakäijate ohutu liiklemine.
Puude langetamine ja suuremad okste lõikused tehakse mootorsaega. Väiksemad okste lõikused ja kärpimised tehakse oksakääridega. Kõrgel asetsevate okste lõikuseks kasutatakse ridvakääre ja -saage.
Raietööde ohutuks läbiviimiseks on vaja kasutada spetsiaalriietust ja turvavarustust ning olla veendunud tehnika korrasolekus ja sobivuses vastava töö jaoks.

tagasi