Aiapidaja tegemised oktoobris.

Kui veab, on oktoober igati mõnus sügisene kuu. Puudel lipendavad värvilised lehed, viimased õunad ootavad mahlaks tegemist, hoiule panekut või ärasöömist ning hilised kapsad-kaalikad keldrisse viimist. Ära jõuab lõpetada kõik sügistööd, mis septembris ripakile jäid. Halvemal juhul võib tulla esimene lumi ning peab kibekähku talveks valmistuma.

Oktoobris tuleks seoses aiaga mõelda järgneva peale:

• Veel saab korjata viimaseid ravimtaimi. Igati kohane aeg on palderjani- ja võilillejuurte väljakaevamiseks ning kibuvitsa- ja viirpuumarjade noppimiseks.
• Sügis on parim aeg sõstarde ja vaarikate istutamiseks. Nad jõuavad veel enne külmi juurduda. Aeg sobib suurepäraselt ka pistokste tegemiseks.
• Hoolikalt kinnitada ronitaimed. Kui pikki oksi pole võimalik toestusele köita, lõigata need lühemaks. Eriti oluline on see ronijuurtega kinnituvate taimede puhul.
• Tühjendada veest ja kinni katta betoonist valatud tiik, et sinna ei koguneks vihma- ega lumesulamisvett, mis hiljem külmuks. Sellises basseinis olnud vesiroosid võib viia keldrisse talvekorterisse.
• Kontrollida võimalike ummistuste vältimiseks üle kraavid ja drenaažikaevud ning vajadusel neid süvendada, et sügisvihmad ja kevadised sulaveed ei tekitaks üleujutusi. Tühjendada veest aias olevad kastmissüsteemid.
• Vaadata üle kiviktaimla ning eemaldada sealt kõdunenud taimeosad. Täita eriti niiskusõrnade taimede (näiteks leviisia) alused peene kruusaga, et sinna ei koguneks vett.
• Lubjata happelisi aiamuldi, eriti kui on soov kasvatada kapsaid või teisi ristõielisi kultuure. Nii väheneb oluliselt taimede kapsanuutrisse nakatumise oht.
• Lihtsaim test mulla happesuse määramiseks on niisutada väike kogus pinnast ning segada sellesse veidi söögisoodat. Kui segu hakkab mullitama, on tegu happelise mullaga, kui reaktsiooni ei toimu, on see kas aluseline või neutraalne.
• Peenramaale puistada komposti ja kaevata muld läbi. Muld jätta pankadesse, sest kohev konarlik pind võtab rohkem vastu sademeid ning külmub ka paremini läbi, mis parandab mulla struktuuri. Eemaldada kõik püsiumbrohtude juured. Eriti oluline on sügisene kaevamine raskete muldade puhul. Kaevata ei tohi külmunud või väga märga maad. Nii võib mulla struktuuri hoopis kahjustada.
• Kaevata läbi viljapuude ja marjapõõsaste alused, see aitab tõrjuda ka kahjureid, sest mulda talvituma pugenud pahategijad satuvad sügavamale ja hukkuvad.
• Panna ümber noorte viljapuude tüvede tüvekaitsespiraalid, et kaitsta neid talvel jäneste, pakase ning kevadpäikese eest. Võib kasutada ka tugevat paberit.
• Viljapuutüvede ümber panna liimivöö, nii on võimalik kinni püüda puusse talvituma minevad kahjurid.
• Korjata kokku ning viia kompostihunnikusse kõik püsilillede ja köögiviljade surnud pealsed, nii saab välda haigustekitajate-kahjurite levimist aias. Haigustunnustega taimejäätmed põletada.
• Hakata varuma vahendeid, millega kaitsta talve- ja külmaõrnu taimi: traatvõrku, nööri, toikaid, veekindlaid katteid ja klaastahvleid taimede katuseks, kuuseoksi, õhkkuiva turvast, pakasekangast. Panna hoiule kuivi puulehti, mis on parim soojustusmaterjal.
• Osta mürksööta ja alustada hiiretõrjet, et nende arvukust talveks piirata.
• Viia ulualla aiamööbel, puit-esemeid õlitada enne hoiulepanekut.
• Daaliate juurmugulad tuleb välja kaevata kohe pärast seda, kui esimene suurem öökülm on pealseid oluliselt rikkunud.
• Amplis kasvanud maasikad istutada talveks peenrasse.
• Koguda hoolega kokku püsikute närbunud pealsed ja mahalangenud lehed, sest vihmane sügis on soodus seenhaiguste levikuks.
• Külvata püsililli, mis idanevad mitu kuud, nt hostad, lumeroosid, murtudsüdamed, jalglehed, jumalatelilled, moosesepõõsas, sest niiske muld ja seemnete läbikülmumine talvel soodustab nende idanemist kevadel.
• Lõigata peenraroosid ca 30 cm kõrguselt tagasi, eemaldada lehed ja kuhjata nende vartele mulda, et öökülmad ei tekitaks okstele külmalõhesid. Õige aeg katta on siis, kui maapind on mõne cm sügavuselt külmunud.
• Roniroos võtta toe küljest lahti ja painutada ettevaatlikult poolviltu. Mõne päeva pärast lõigata võrsed tagasi ja painutada roos vastu maad, fikseerides konksudega maa külge. Maa külmudes katta võra kuiva turbaga.
• Kui on kavas kevadel uusi puid-põõsaid istutada, kaevata istutusaugud praegu valmis, siis talvekülm murendab augu põhja ja seinad muredaks ning istikud juurduvad paremini.
• Viinapuu lõikamisega ei tasu kiirustada, see töö jätta novembrisse. Õige aeg neid katta on aga püsiva külma saabudes.
• Haiguste ennetamiseks puhastada okaspuud: taime saputades tõmmata kinnastatud käega ettevaatlikult ära kolletunud okkad, kuivanud oksad lõigata välja, hoolikalt puhastada ka võraalune.
• Pritsida okaspuid pudetõve jm seenhaiguste vastu.
• Seni, kuni maa pole veel külmunud, võib istutada lehtpuid ja -põõsaid. Hilissügisel mahapandud puule kuhjata tüve ümber 10–15 cm paksuselt komposti või turvast, et maapind juurdumata taime ümber ei külmuks nii sügavalt.
• Veel võib julgelt istutada tulpe ja krookusi, aga nad tuleks panna 5–10 cm sügavamale, sest nad ei jõua enne talve korralikult juurduda.
• Jälgida, et muld kanarbiku- ja eerika anumates oleks niiske, sest läbikuivanud taimedel õied kuivavad ja pudenevad.
• Suureõielised elulõngad lõigata 10 cm kõrguselt maha, varretüükad katta komposti või kuiva turbaga. Kuhja läbimõõt võiks olla umbes meeter, siis on pungad ja pindmised juured talveks hästi kaitstud. Peale panna kuuseoksad.
• Kuni maa on veel külmumata, torgata ümber igihaljaste rododendronite ja päikesepõletuse õrnade okaspuude vaiad, kuhu on alates veebruarist hea peale sättida varjutuskangast.
• Torkida hargiga läbi murus olevad madalamad kohad, et vesi ei jääks sinna pidama ning tekkiv jää ei rikuks taimi.
• Kui muru pole vaja enam niita, puhastada muruniiduk rohujäätmetest ja pesta puhtaks. Seejärel vahetada õli, tühjendada bensiinipaak, puhastada süüteküünal ja õhufilter, õlitada silindrit.