Aiapidaja tegemised augustis.

Vaatamata sellele, et augustis on aiapidajal saagikoristusega aias päris palju tegemist, tuleb leida siiki aega ka lihtsalt istumiseks ning soojade ja sumedate augustiõhtute nautimiseks.

Augustis tuleks aias mõelda järgneva peale:

• Kui muru on puhkuse ajal liiga pikaks veninud, ei ole soovitav seda kohe soovitud kõrguseni pügada. Taimedele on kasulikum, kui pügada esimese niitega muru kolmandiku võrra ning alles järgmisega soovitud kõrguseni.
• Porgandid, kaalikad ja peedid kipuvad kasvades mullast välja kerkima, seepärast tuleks neid mullata, et parandada juurviljade kvaliteeti ja vähendada tõenäosust, et esimesed öökülmad neid kahjustavad.
• Võib hakata ümber istutama kevadel ja suve esimesel poolel õitsevaid püsililli. Selleks on soovitav oodata vihmasemat ilma.
• Lõigata maha äraõitsenud tugevakasvulised püsikud. Neist mõningaid, näiteks lupiine, saab niimoodi sundida teist korda õitsema.
• Tuleks pügada viimast korda sel hooajal lehtpõõsahekki.
• Korjata aegsasti kokku kõik mahalangenud puuviljad. Nii väheneb oht, et need haigusi ja kahjureid levitama hakkaks. Haigeid vilju ei tohi komposti viia, vaid need tuleks maasse kaevata.
• Vähendada köögiviljade väetamist, et kiirendada tomatite, kurkide ja kõrvitsate valmimist. Suve lõpu tagasihoidlikum väetamine parandab ka juurviljade säilivust. Puittaimede väetamise võib sootuks lõpetada, et need peataks aktiivse kasvu ja hakkaks oksi talveks ette valmistama. Eriti ohtlik on sügisene lämmastikuliig.
• Kui lilleamplid kipuvad kuumaga kuivama, tuleks nad maha võtta ja korralikult läbi kasta ning asetada mõneks päevaks põõsa alla varju kosuma.
• Väetada amplites ja lillekastides kasvavaid suvelilli,et pikendada nende õitseaega ning tugevdada vastupanuvõimet jahedatele sügisöödele
• Kitkuda kompostihunniku pealt ja ümbert umbrohi ära, et see ei saaks seemnetega paljuneda.
• Kuival ajal kasta ka kompostihunnikut,sest see kiirendab märgatavalt taimejäänuste lagunemist.
• Kord-paar nädalas vaadata hoolikalt tomatitaimed üle ja näpisda ära lehekaenaldesse tekkinud külgvõrsed. Õitsvaid tomatitaimi raputada kergelt, sest see soodustab tolmlemist.
• Kui kõrgekasvulised lattoad on jõudnud oma tugede tippu, näpistada neil ladvad ära,sest see soodustab külgharude kasvu ja nii saab rohkem maitsvaid kaunu.
• Kärpida ka kõrvitsa- ja kurgivõsusid ning murda ära ladvad, et taimed jõuaksid viljad suureks kasvatada.
• Kui tomatitaimel on juba tekkinud 4–5 viljakobarat, murda latv ära, samuti näpistada ära alumisi ülearuseid ning kuivanud lehti, et õhk liiguks kasvuhoones paremini.
• Palaval päeval õhutada kasvuhoonet.
• Tigude tõrjeks ümbritseda peenrad liiva, puutuha, saepuruga või teokraanulitega. Noorte taimede ümber võib panna männiokkaid või purustatud munakoori.
• Kui aiatiik on põua ajal rohetama hakanud, pumbata sealt vesi välja ning puhastada kivid, põhi ja seinad. Põhjamuda võib kasutada kompostina.
• Lõigata tagasi suvelillede pikaks veninud näotud võrsed, sest siis kasvatab taim uued varred, mis hakkavad kaunilt õitsema.
• Daaliatel lõigata ära liigsed külgvõrsed, siis õitsevad nad uhkemalt.
• Kui on soov kasvatada eriti suuri daaliaõisi, murda vartelt ära kõik külgharud ning lasta õieks areneda vaid ühel nupul. Niisuguseid õisi ja varsi tuleb kindlasti toestada.
• Vaasi gladioole lõigates jätta taimele alati alles ka mõned lehed. Nendega sünteesib taim varuaineid järgmise suve õitsemiseks.
• Saab hakata koguma üheaastaste lillede seemet.
• Maasikatelt võtta paljundamiseks tütartaimi. Eemaldada tuleks nad ka siis, kui ei ole soovi saada uusi maasikataimi, sest tütred kurnavad emapuhmikut.
• Kui vaarikatel on palju varrepõletikku, lõigata pärast saagi korjamist nii vanad varred kui haigestunud esimese aasta võrsed maha ja põletada. Taimede väetamiseks sobib hästi marjaväetis.
• Vaarikamardika tõrjeks raputage vaarikarea alla tubakatolmu ja kaevake sisse või pritsige pinnast tubakaleotisega.
• Toestada aegsasti õunapuid, et saagi raskus oksi ei murraks.
• Anda puudele ja põõsastele sügisväetist, sest see soodustab võrsete puitumist ja suurendab talvekindlust. Sügisväetist võib mulda segada septembri lõpuni, sest taimed on veel rohelised ja suudavad seda omastada. Kui kevadel sai aeda väetatud pikatoimeliste väetistega, siis sügisväetist enam anda pole vaja.
• Kui kevadel okaspuuhekki pügada ei saanud, võib seda teha augusti lõpuni, sest siis jõuavad lõikehaavad enne talve paraneda.
• Augusti lõpus on sobiv aeg rajada uus maasikapeenar.
• Kirsipuid kiusab paljudes aedades lisaks luuviljaliste mädanikule ka lehevarisemistõbi. Mõlema haiguse vastu aitab 5%-lise karbamiidilahusega pritsimine. Pihustada üle nii puu otsa jäänud lehed, oksad, tüvi kui ka puu alla varisenud materjal.
• Viinapuu viljakandvatel võrsetel murda ära kõik lehekaenaldest kasvama hakanud ennakvõrsed.
• Kastides-pottides olevaid lilli kasta vähem, sest ööd on niisked ja jahedamad.
• Pikema vihmaperioodi ajal tõsta lilleanumad varju alla, et õied ei vettiks.
• Tuleks muretseda lillesibulad, mis tuleb sügisel mulda pista, et nad kevadel õitseksid.
• Talvekindluse tõstmiseks anda murule fosfori- ja kaaliumirikast väetist.
• Kui ilmateade ennustab selget tuulevaikset ööd, siis katke külmaõrnad taimed nagu daaliad, kurgid, kõrvitsad, kabatšokid, arbuusid, melonid jm võimaliku öökülma eest juba päeval looriga. Külma kardavad ka aedoad. Viimane aeg on vähegi kõlblikud kaunad ära korjata.
• Kohe pärast esimest öökülma kaevata välja kannad, sest juba ühekraadine külm võib nende risoome kahjustada. Kui taim on veidi aega kuivanud, lõigata lehed ja varred 20 cm-ni tagasi. Kõige paremini talvituvad kannad 5–10-kraadises ruumis.
• Vanale murule mõjub hästi õhutamine, selleks torkida teda aiahargiga või sõita temast üle püstlõikuriga.
• Veel võib istutada igihaljastest taimedest hekki, siis jõuavad okaspuud talveks korralikult juurduda.
• Augusti teisel poolel on õige aeg ümber istutada pojenge. Parimad istikud saab 3–4-aastasi taimi jagades. Kuna vanad juureosad lähevad kergesti mädanema, kärpida need 10–20 cm pikkuseks.